Friday, May 28, 2010

Majandusaasta aruanne ja EURO kasutuselevõtt?

Euro tuleb ja majandusaasta aruandeid tuleb samuti endiselt esitada. Kõik selge. Mis muutub aga majandusaasta aruandes seoses euro tulekuga ning seoses €-päevaga?
--------------------------------------------------------------------------------
Eesti tubli Raamatupidamistoimkond on vastu võtnud uue juhendi "Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 18 Euro kasutuselevõtt".

Nimetatud juhend määrab ära põhimõtted, mida raamatupidamises ja majandusaasta aruandes rakendada euro tulekul. Räägitakse varal selgeks järgmised asjad:

•mis on €-päev
•mis on arvestusvaluuta ja esitusvaluuta
•kuidas on €-päevaga seotud bilansipäev
•millises vääringus enne ja pärast €-päeva peab arvestust pidama
•kuidas raamatupidamises arvestada ringi osa- või aktsiakapitali seoses eurole üleminekuga
•millised on eurole üleminekuga seotud ümardamise reeglid
•millised aruanded enne eurot koostatakse eesti kroonis ning millised juba euros
•eurole ülemineku vahetuskurss - kes selle kinnitab
•majandusaasta aruande lisad - mida vaja kajastada?
--------------------------------------------------------------------------------
Nendele küsimustele vastused leiab just nimetatud Riigi Teatajas avaldatud Raamatupidamise Toimkonna juhendist RTJ 18 Euro kasutuselevõtt.

€-päev on päev, millest alates Eesti on euroala liige ja Eestis tuleb käibele euro.

Bilansikuupäev on aruandes esitatud viimase perioodi lõppkuupäev (näiteks 31.12.2010 lõppeva majandusaasta kohta koostatud majandusaasta aruande bilansikuupäevaks on 31.12.2010).

Arvestusvaluuta on vääring, milles peetakse jooksvat arvestust ettevõtte majandustehingute üle. Kõiki muid vääringuid loetakse antud ettevõtte jaoks välisvaluutadeks.

Esitusvaluuta on vääring, milles ettevõte koostab ja esitab oma aruandeid.

Tehingute arvestusvaluuta on valuuta, milles peetakse jooksvat arvestust ettevõtte majandustehingute üle. Kuni €-päevani on enamustel Eesti ettevõtetel arvestusvaluutakse Eesti kroon. Alates €-päevast on eesti kroonis arvestust pidavate ettevõtete uueks arvestusvaluutaks euro. Seega peetakse arvestust eurodes.

Euro ja Eesti krooni vahetuskursi määrab Euroopa Liidu Nõukogu oma määrusega.

Ümardused - €-päeval teostatakse kõikide raamatupidamissaldode ümberarvestus kroonidest eurodeks. Selle raamatupidamistehingu jaoks koostatakse raamatupidamisorder. Saldod ümardatakse kaks kohta pärast koma. Kui kolmas koht peale koma on 0-4, siis jääb teine koht pärast koma muutmata. Kui kolmas koht peale koma on 5-9, siis ümardatakse teine koht ühe numbri võrra ülespoole. Kui ümardamisega tekivad raamatupidamissaldode erinevused, siis see kajastatakse aruandperioodi kasumi-kahjumina.

Aktsia- või osakapitali ümberarvestamisel Eesti kroonidest eurodeks võib osutuda vajalikuks aktsia- või osakapitalli suurendamine või vähenamine, et tagada äriseadustikus kehtestatud aktsia ja osa täiskordsuse nõue. Ümardamisel tekkinud vahet kajastatakse kirjel eelmiste perioodide jaotamata kasum.

Aruannete koostamisel euro või kroon? Aluseks on jägmised reeglid:
•Aruanded, mille bilansipäev on enne €-päeva, koostatakse ja esitatakse Eesti kroonides.
•Aruanded, mille bilansipäev on peale €-päeva, koostatakse ja esitatakse Eesti kroonides.

Majandusaasta aruande lisad. Raamatupidamise aastaaruande lisades on vaja välja tuua arvestuvaluuta ja esitusvaluuta muutmise põhjus - Eesti liitumine Euroopa Liidu rahaliiduga ning euro kasutuselevõtuga.
--------------------------------------------------------------------------------
Näide

Oletame, et aruanded, mille bilansipäev on enne €-päeva, koostatakse ja esitatakse Eesti kroonides.
Oletame, et €-päev on 1.jaanuar 2011.
•Ettevõtte majandusaasta lõpeb 31.12.2010. Aruanne seisuga 31.12.2010 koostatakse ja esitatakse Eesti kroonides.
•Ettevõtte majandusaasta lõpeb 31.03.2011. Aruanne koostatakse ja esitatakse eurodes. Aruandes toodud võrdlusandmete ümberarvestamisel kasutatakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt kinnitatud valuutakurssi.
--------------------------------------------------------------------------------
Algallikas: Riigi Teataja

Edu!

Arno Lainemäe
http://www.eestiraamatupidamine.ee/ pearaamatupidaja
Raamatupidamine

Monday, May 24, 2010

Majandusaasta aruanne ja kohustuslik audit või ülevaatus?

Raamatupidamise aastaaruande koostamise kohustus on ettevõtte juhatusel. Majandusaasta aruandes toodud info kinnitamiseks kogub audiitor tõestusmaterjali ning kogutud info põhjal avaldab aruandele arvamuse.

Uues seaduses on välja toodud kaks võimalust raamatupidamise aastaaruande kohta arvamuse avaldamiseks:
  • audit
  • ülevaatus
Milline on nende teenuste erinevus - milles see avaldub?
  • Auditi tulemusel väljastatakse jaatav otsus - auditi tulemusel kinnitatakse, et raamatupidamise aastaaruanne vastas kehtestatud nõuetele.
  • Ülevaatuse tulemusel väljastatakse eitav otsus - ülevaatuse tulemusel kinnitatakse, et koostatud aruandes ei leitud erinevusi kehtestatud nõuetest.
Majandusaasta aruande auditeerimisele kehtivad uued piirmäärad. Need piirmäärad kehtestab audiitortegevuse seadus. Mis need siis täpsemalt on?

Auditi kohustus, kui aastaaruandes kaks näitajat on ületatud:
  • müügitulu 2 000 000 eurot
  • varad 1 000 000 eurot
  • keskmine töötajate arv 30 inimest
Auditi kohustus, kui aastaaruandes üks näitajat on ületatud:
  • müügitulu 6 000 000 eurot
  • varad 3 000 000 eurot
  • keskmine töötajate arv 90 inimest
Lisaks on audit kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sihtasutusele ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale.

Ülevaatuse kohustus, kui aastaaruandes kaks näitajat on ületatud:
  • müügitulu 1 000 000 eurot
  • varad 500 000 eurot
  • keskmine töötajate arv 15 inimest
Ülevaatuse kohustus, kui aastaaruandes üks näitajat on ületatud:
  • müügitulu 3 000 000 eurot
  • varad 1 500 000 eurot
  • keskmine töötajate arv 45 inimest
Algallikas: Audiitortegevuse seadus

Edu!

Arno Lainemäe
http://www.eestiraamatupidamine.ee/
pearaamatupidaja

Tuesday, May 18, 2010

Raamatupidamise fookus

Raamatupidamise korraldamisel on fookuse hoidmine sama tähtis nagu iga teise asja tegemisel.


Kuid mis on siis kõige tähtsam?

Kui korraldad oma ettevõtte raamatupidamist suuremas osas ise, siis võta osa erialastest koolitustest. Nii hoiad end kursis valdkonna suuremate ja olulisemate muudatustega. Tihti on võimalik osa võtta näiteks Maksu- ja Tolliameti poolt korraldatavatest maksuseaduste täiendkoolitustest ning seda täiesti tasuta. Jälgi vastavat infot Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.

Raamatupidamise sise-eeskiri on dokument, kus kirjeldad, kuidas äriühingu raamatupidamist korraldatakse. Koosta see, sest selle dokumendi koostamise käigus mõtled ka ise tulevikku vaatavalt läbi, kuidas on kõige lihtsam ning otstarbekam raamatupidamist korraldada.

Raamatupidamine ja selle korraldamine on  äriühingu juhataja ülesanne. Kui seda kohustust ei ole kokkuleppeliselt üle antud kellelegi teisele, siis vastutab raamatupidamise korraldamise eest juhataja.

Raamatupidamise korraldamise aluseks on dokumendid. Vaata üle algdokumendid ning kontrolli, et need vastaksid seaduses toodud nõuetele. Kui dokumendid pole täielikud, siis täienda neid vastavalt seaduses ettenähtud nõuetele ja korrale. Korralda dokumentide hoidmine ja säilimine.

Aruanded ja maksudeklaratsioonid - iga äriühing on kohustatud esitama erinevaid maksudeklaratsioone ning aruandeid (näiteks Äriregistrile või Statistikaametile). Esita need õigel tähtajal või varem. Kui hilined, siis iseloomustab see ka äriühingu üldist asjaajamist ning võib kaasa tuua lisanduvat aja- ja rahakulu ettekirjutuste või trahvide näol.

Edu!

Arno Lainemäe
http://www.eestiraamatupidamine.ee/
Raamatupidamine
pearaamatupidaja

Monday, May 17, 2010

Majandusaasta aruanne ja EAS koolitusosak?

EAS koolitusosak on ellu kutsutud väikeettevõtete koolitusvajaduste finantseerimiseks. Kuidas koolitusosak on seotud majandusaasta aruandega?

Oled raamatupidaja ning koostad 2009.majandusaasta aruannet. Eelmise majandusaasta aruande sai koostada veel tavapärasel paberkandjal. 2009.aasta kohta on vaja esitada aruanne enamustel juhtude aga juba elektrooniliselt. Tunned, et siinkohal vajaksid arvutialast abi ning täiendkoolitust?

Abi on EAS koolitusosaku programmist. Kui tegemist ettevõttega, mis vastab EAS koolitusosaku progammis ettenähtud tingimustele, siis võiks kaaluda sellest programmist raha taotlemist.

Koolitusosaku taotluse esitamine on tehtud samuti elektrooniliseks. Kui olemas ID-kaart ja internetiühendusega arvuti, siis kulub vajalike dokumentide esitamiseks mõned tunnid tööaega. Kogu vajaliku info koolitusosaku taotluse täitmiseks koos selgitustega saab kätte samuti taotlus esitamise käigus.
Kui koolitusosaku taotlus esitatud ning positiivne vastus käes, siis tarvis vaid plaanitud arvutialastel koolitustel teadmised omandada. Ja tulemuseks on paremad teadmised ning oskused majandusaasta aruande iseseisvaks esitamiseks.
NB - koolitusosaku taotlusi saab esitada vaid kuni 4.juunini 2010.aastal.

Jõudu!

Arno Lainemäe

http://www.eestiraamatupidamine.ee/
pearaamatupidaja

Raamatupidamine - alustav ettevõte

Asutasid ettevõtte, näiteks OÜ. Majandustehingud juba toimuvad - väljastad arveid, tasud kaupade ja teenuste eest. Mõtled samas ka, et raamatupidamine vaja korraldada, kuid ühtegi konkreetset sammu veel pole teinud, sest aastaaruande esitamiseni on aega mitmed kuud.
Küsimused on:
  • kuidas korraldada oma alustava ettevõtte raamatupidamine nii, et see asjad oleks korras?
  • millisel juhul oleks raamatupidamisega kaasnev kulu minimaalne?
  • millal mõelda täpsemalt raamatupidamise korraldamisele?
Raamatupidamine on teenus nagu kõik teisedki. Seega - vaata üle, mida saad ise teha. Mida rohkem saad teha ise, seda väiksem on vajadus raamatupidaja järele ning kui vajadki lõplike aruannete (bilanss, kasumiaruanne, majandusaasta aruanne) koostamiseks raamatupidajat, siis see kulu on võrreldes täiskohaga raamatupidajaga tunduvalt väiksem. Ise saab väikese vaevaga teha näiteks:
  • õigete müügiarvete väljastamine ning arvete laekumiste jälgimine
  • ostuarvete ülevaatus ja õigeaegne tasumine
  • pangaväljavõtete ülevaatus, õigeaegne maksete teostamine
  • töötajate töögraafikute koostamine, töötasude arvestus
  • töötasult tasumisele kuuluvate maksude arvestus, maksude deklareerimine maksuametis ning maksude tasumine
  • käibedeklaratsioonide koostamine, käibemaksu deklareerimine ja maksu tasumine
  • põhivarade arvestus - arvele võtmine ning amortisatsiooni arvestus
  • laoarvestus - kaupade sissetulek, kasutamine, laojääk, inventuurid
  • kasumi väljamaksmine dividendideks, maksude deklareerimine ja tasumine
  • töölähetuste vormistamine ning kulude hüvitamine
  • isikliku sõiduauto tööülesanneteks kasutamise vormistamine kulude hüvitamine
  • ettevõtte auto erasõitudeks kasutamisel sõidupäeviku pidamine ja vajalike maksude tasumine
Kui oled nupukam ning tunned, et pealehakkamist jagub rohkem, siis võimalusel mine raamatupidamise algkursustele. Nii saad end kiirelt kurssi viia raamatupidamise põhialustega ning peamiste aruannetega - bilanss ja kasumiaruanne. Kursuse tulemusel oskad kasumiaruandest ning bilansist välja lugeda peamised ettevõtte majandusnäitajad. Teisest küljest saad ka aru, mida su ettevõttele raamatupidamisteenust pakkuv ettevõte või palgaline raamatupidaja tegelikult teeb ja kas raamatupidamine on korras.

Siit edasi on vaid üks samm raamatupidamise põhiliste aruannete - kasumiaruanne ja bilanss - koostamiseni. Tavaliselt selgitatakse koolituste käigus, kuidas peamisi majandustehinguid raamatupidamises kajastada. Lisaks tehakse seda ka tavaliselt mõnes raamatupidamisprogrammis. Kui koolituse käigus programm selgeks saanud ja soov ise jätkata, siis tuleb soetada vaid vajalik tarkvara ja kõike ise teha.

Arno Lainemäe
Raamatupidamine
http://www.eestiraamatupidamine.ee/
pearaamatupidaja

Wednesday, May 12, 2010

Raamatupidamine - maksumäärad 2010.aastal

2010.aastal kehtivad peamised maksumäärad on järgmised:


•2010.aastal on tulumaksu määr 21%
•2010.aastal juriidiliste isikute väljamaksetelt (näiteks dividendid, erisoodustused, ettevõtlusega mitteseotud kulud) on tulumaksumäär 21/79.


Eraisikut puudutavad maksumäärad 2010.aastal:

•Eraisikutele kehtiv tulumaksuvabastus on 27000 krooni ehk 2250 krooni kuus.
•Sotsiaalmaksu maksmisel on aluseks kuumäär 4350 krooni.
•Töötaja töötasust kinnipeetav töötuskindlustusmakse määr on 2,8%.
•Tööandja poolt tasutav töötuskindlustusmakse määr on 1,4%
•Kui töötaja on liitunud kohustusliku kogumispensioniga, siis selle makse määr on 2%.
 
Arno Lainemäe

http://www.eestiraamatupidamine.ee/
pearaamatupidaja