Sunday, December 26, 2010

Miinimumpalk ja maksumäärad 2011.aastal

Alates 1.jaanuar 2011.a kehtib Eestis EURO. Raamatupidamise jaoks on oluline, et see toob mõned suuremad ja mõned väiksemad muudatused Eesti maksuseadustesse ning maksumääradesse. Raamatupidamises jaoks on tähtis, et detsembri töötasud arvestatakse eesti kroonides, kuid jaanuaris tehtavad väljamaksed toimuvad juba eurodes. 

Miinimumpalk on 1,73 eurot tunnis ning 278,02 eurot kuus.

Maksumäärad suues osas samad.

Autohüvitis - kilomeetri maksumus on 0,30 eurot. 

Põhjalikumat kokkuvõtet vaata raamatupidamise kodulehelt - miinimumpalk, maksumäärad, maksuvaba autohüvitis.

Edu!

Saturday, December 25, 2010

Tulumaksusoodustusega mittetulundusühing - annetused tulumaksuvabad

Eraisiku annetus tulumaksusoodustusega mittetulundusühingule või sihtasutusele on tulumaksuvaba.

Miks seda on kasulik teada?

Kui eraisik on teinud annetuse või kingituse maksusoodustusega mittetulundusühingule või sihtasutusele, siis nimetatud annetus on tulumaksuvaba - isik saab annetatud summalt tasutud füüsilise isiku tulumaksu tagasi küsida. Kui annetuste summad on suuremad, siis tavaliselt on ka isiku maksutulu suurem ning seega ka tasutud tulumaks suurem - järelikult tasub nimetatud maksusoodustus võimalusel ära kasutada. 

Päris paljud spordiklubid, kutseliidud ja fondid ning ühingud on maksusoodustusega. Seega - kasuta ära oma maksusoodustus.

Kuidas soodustust kasutada?

Et Sinu kui eraisiku annetuse deklareerimine ühingu poolt oleks  lihtne ja kiire, on maksusoodustusega mittetulundusühingul vaja teada annetaja nime ja isikukoodi. Teata need koos annetuse tegemisega kohe ühingule. Maksusoodustusega ühing deklareerib annetused Maksu- ja Tolliametis.

Mida ühing teeb?

Ühingu poolt esitatud annetuste aruanne jõuab koheselt Sinu eelmise aasta tuludeklaratsioonile. Sealt saad juba ise otsustada, kas soovid annetusest tulenevat maksusoodustust kasutada.

Kust saan lisainfot?

Oluline on tähele panna, et maksustatavast tulust mahaarvamise piirmäär eraisikule on 5% tema tulust, millest on juba tehtud mitmed mahaarvamised (täpne info kindlasti vaatata Tulumaksuseadus § 27).

Kui eraisikul ei ole olnud kalendriaastas maksustatavat tulu ja eraisik ei ole tulumaksu tasunud, siis talle ka tulumaksu ei tagastata. Näiteks tudeng pole tööl käinud ja tulu saanud ning tulumaksu tasunud, siis ei ole võimalik talle tulumaksu tagastada, sest ta pole tulumaksu tasunud.

Maksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja võib leida Maksu- ja Tolliameti kodulehelt - vali avalehelt Ärikliendi osa ning edasi Mittetulundusühingu osa.

Korraldame mittetulundusühingutele raamatupidamist - küsi vajadusel nõu ja abi.

Edu!

Monday, November 22, 2010

Loomeettevõtte raamatupidamine

Loomeettevõtte raamatupidamine – raamatupidamise korraldus on enamasti sarnane tavapärase ettevõtte raamatupidamisega. Erinevused tulevad välja peamiselt sellest, et enamasti on loomeettevõtte puhul tegemist päris uue ettevõttega. Siinkohal on peamine, et ettevõtte (näiteks osaühingu) juht saaks piisava ülevaate muuhulgas ka järgmistest raamatupidamist puudutavatest valdkondadest:
  • Millised dokumendid on raamatupidamise jaoks olulised minu ettevõttele
  • Millised on nõuded dokumentidele
  • Mis on peamised maksud ning millal neid silmas pidada
  • Kuidas väljastada arveid, millal tekib käibemaksukohustus
  • Mida kontrollida sisseostuarvete juures ning mida jälgida sularahatehingute puhul
  • Kuidas töötasusid ning dividende maksustatakse
  • Millised on peamised maksudeklaratsioonid ning nende tähtajad
  • Peamised finantsaruanded - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ning kuidas nendest aru saada
  • Millal on vaja koostada majandusaasta aruanne
  • Igapäevaste lepingute vormid – teenuseleping, ostu-müügileping, tööleping, käsundusleping
  • Töölähetuse vormistamine ja kuludokumendid
  • Isikliku sõiduauto tööülesanneteks kasutamise hüvitamine ja raamatupidamine
  • Ettevõtte auto sõidupäeviku pidamine
  • MTÜ, SA erinevused võrreldes osaühinguga
Loomeettevõttel on enamasti vajadus raamatupidamisalaste nõuannete ja soovitustejärele. Teie aja kokkuhoiu mõttes saab valdava osa nendest jagada telefoni või e-posti vahendusel. Lisaks sellele on soovitused ja nõuanded meilt raamatupidamiseenust tellideshinna sees ning lisatasu nende eest ei küsita. Kõigega ei jõua ise kursis olla ja seejuures parimat lahendust välja mõela – kasutage soodsat võimalust ning küsige nõu!
Positiivne on asja juures see, et kõik alustavad loomeettevõtted on ärategemise hoogu ja soovi täis. Kui kohe ettevõtte asutamisel on juht saanud ülaltoodust enam-vähem selge pildi ette, siis on raamatupidamise korraldamisel tihtipeale vaja vaid kord aastas dokumendid kokku võtta ning koostada nende põhjal aastaaruanne. Siinjuures on vaja tähele panne ka teist asjaolu - kui ettevõte ei ole käibemaksukohustuslane ning puuduvad ka töötasu väljamaksed (TSD), siis see enamasti võimaldabki korraldada kogu raamatupidamine vaid üks kord aastas. Päris hea kokkuhoid.
Hoia loomeettevõtte raamatupidamine korras – küsi vaid mõne klikiga raamatupidamise hinnapakkumine! See ei kohusta Sind meilt teenust tellima.

Edu!

Korteriühistu raamatupidamine



Korteriühistu raamatupidamine - kuidas ise korraldada väikse või keskmise suurusega korteriühistu raamatupidamine?
Küsimus on praktiline ning igapäevaelust pärit. Asi selles, et kõik soovivad saada selge ning arusaadava ülevaate korteriühistu majanduslikust seisust ning samas kulusid rangelt kontrollida.
Korteriühistu raamatupidamise korraldamise kohustus on ühistu juhatusel. Ja eks suurem osa sõltubki juhatusest - kui hõivatud nad ise igapäevaste töödega on või jagub neil hulgaliselt aega ka korteriühistu raamatupidamise korraldamiseks.
Et korteriühistu raamatupidamine oleks soodsama hinnaga - mida saab korteriühistu ise ära teha:
  • Igakuine kuluarvete (prügi, vesi, elekter jm) igapäevane tasumine korteriühistu arveldusarvelt
  • Igakuine arvete väljastamine korteriühistu liikmetele
  • Ühistu liikmete arvete laekumise kontroll (näiteks kord nädalas)
  • Aruandvate isikutega arvelduste korraldamine
  • Raamatupidamisdokumentide kontroll ning järjestamine registraatorisse
  • Juhul, kui ühistu juhatuse töö on tasuline, tasuda töötasu ning esitada vajalikmaksudeklaratsioon
Veel soovitusi ja nõuandeid:
  • Et raamatupidamise korraldamine oleks ladus ning lihtne, on soovituslik korraldada kõik ühistu majandustehingud ülekannetega arvelduste korras. Miks nii? Ikka võib juhtuda, et mõni dokument ununeb lauasahtlisse või rahakoti vahele. Kui ühistu aruandvatele isikutele on tehtud kulude eest tasutud ülekandega korras, siis on raamatupidamise korraldamisel väga lihtne leida niidiotsa dokumendi leidmiseks ja taastamiseks. Tulemuseks on palju läbipaistvam igapäevane majandustegevus ning ülevaade tehtud kulutustest. Siin on veel teinegi oluline põhjus - korteriühistus on väga olulised ühistu liikmete omavahelised suhted. Kui need keeruliseks lähevad, siis on ühistu juhatusel vaid ülekandega arvelduste korras teostatud majandamisel väga lihtne tõestada, et ühistu majapidamine on korras. See on niiöelda juhatuse kindlustus.
  • Korteriühistu igapäevase töö korraldamisel tekib ikka vajadus nõuannete ja soovituste järele. Siin tasub alati pöörduda ühistu raamatupidamise korraldaja poole, sest tihti tal on olemas vajalikud teadmised ja kogemused ka igapäevasest majandamisest ning seadusandlusest. Teie aja kokkuhoiu mõttes on enamus nendest võimalik jagada telefoni või e-posti teel. Lisaks on soovitused ja nõuanded meilt raamatupidamisteenust tellides hinna sees ning lisatasu nende eest ei tule maksta. Kasutage võimalust ning küsige nõu!
Kui korteriühistu raamatupidamine on eelnevalt toodud osas korras, siis on raamatupidamise korraldamine tihtipeale võimalik teha vaid üks kord aastas koos majandusaasta aruande koostamisega tavaliselt 30.juuni tähtajaga. See on aga kokkuvõttes kindlasti soodsam kui igakuine raamatupidamisteenus. Soodne võimalus - kaaluge seda!
Korralda korteriühistu raamatupidamine õigeaegselt - küsi RAAMATUPIDAMISE HINNAPAKKUMINE vaid mõne klikiga! See ei maksa Sulle midagi ning ei kohusta meilt teenust tellima.

Thursday, June 17, 2010

Eraisiku investeeringud maksuvabaks - mis ja millal?

Alates 1.jaanuarist 2011.a on kehtib eraisiku investeeringute tulumaksuvabastus. Mis on maksuvaba ja mis mitte? Kus on konks?


3.juunil 2010 võttis Riigikogu vastu seaduse, millega luuakse eraisikutele kauaoodatud võimalus investeeringute maksuvabastuseks.
--------------------------------------------------------------------------------
Kuidas see toimib?

Enne, kui rääkida, mis täpselt on maksuvaba, peab selgeks tegema, kuidas süsteem toimib. Kogu loo aluseks on eraldi konto - investeerimiskonto. Eraisik avab endale näiteks pangas selleks otstarbeks loodud investeerimiskonto. Investeerimiskontole kannab ta raha ning kantud raha eest soetab erinevaid investeeringuid (aktsiad, optsioonid, võlakirjad vm). Vastavalt vajadusele ja võimalustele võib eraisik igal ajal kanda oma investeeringukontole raha juurde ning samamoodi ka kontolt välja.
--------------------------------------------------------------------------------
Mis on täpselt maksuvaba? Millisest maksust on investor vaba?

Eraisiku investeeringute kasumilt tuleb tasuda tulumaks (täna 21%). Nagu selgeks sai, kannab investor oma investeeringukontole ja sellelt välja raha. Niikaua, kuni sissemaksete üldsumma on väljamaksete üldsummast suurem, ei tule investoril tulumaksu maksta. Kui investeeringukontolt väljakantav summa ületab sissekantud summat, tekib maksukohustus. Näiteks kui investor on inveesteeringukontole kandnud 5000 krooni ja välja kandnud 6000 krooni, siis tulumaks tuleb tasuda 6000-5000=1000 krooni pealt. Kui investor kannab välja vaid 5000 krooni, siis tulumaksukohustust ei teki.

Seega maksuvaba on tegelikult veidike liialdatud väide. Sisu poolest on tegemist tulumaksu maksmise edasilükkamisega. See ongi asja mõte - maksad maksu alles kasumi väljavõtmisel. Sellega saavad eraisikud osaühingute, aktsiaseltside ja muude juriidiliste isikutega võrdsed tingimused finantsvara (aktsiad, optsioonid) maksustamisel.
--------------------------------------------------------------------------------
Milliselt varalt saadud kasumile tulumaksu edasilükkamine kehtib?

Lühidalt öeldes kehtib see:
  • Eestis avalikult väärtpaberituru seaduse alusel pakutavatele väärtpaberitele
  • OESC liikmesriikide väärtpaberitele (aktsiad, võlakirjad jne)
  • Eespooltoodud riikides pakutavate tuletisinstrumentide kasum (näiteks optsioonid, repotehingud)
  • osadele investeerimisfondide aktsiatele ja osakutele
  • osad hoiuse- ja kindlustuslepingud
Täpsem nimekiri vaata tulumaksuseadusest, Riigi Teataja kodulehelt.
--------------------------------------------------------------------------------
Kas OÜ või investeerimiskonto?

Alates 2011.a kehtiva eraisiku investeeringute tulumaksuvabastusega on eraisikul investeeringute teostamine kindlasti lihtsam ja odavam, kui korraldada seda näiteks läbi OÜ. Investeeringukonto sissemaksed, väljamaksed ja maksustatava kasumi aruanded hakkavad olema arvatavasti pankade poolt automaatselt kokkupandavad, seega loodame, et saab olema lihtne ja arusaadav süsteem. Lisaks on võimalus, et saab sellele kontole otse kanda olemasolevad investeeringud (aktsiad, optisoonid), et lükata edasi ka nende tulumaks. Osaühingu teel investeeringute tgemisel kaasnevad näiteks kulud raamatupidamisele ning eraldi vajadus jälgida nõudeid alusdokumentidele. Sestap ongi eraisikule investeerimiskonto kindlasti sõbralikum ja arusaadavam kui näiteks OÜ või AS.
--------------------------------------------------------------------------------
Kahtled ja pole endas kindel - mis edasi?
Kui kahtled ja pole kindel, kas Sinu investeeringult läbi loodava investeeringukonto saab tulumaksu maksmist edasi lükata, siis vaata esmalt täpsustavat infot Eesti Maksu- ja Tolliameti kodulehet. Kindlasti hakkab sinna tulema antud seadust puudutavat infot ning eraisikute sagedamini esitatavatele küsimustele vastuseid. Kui saadud infost ei piisa, siis nõu võib küsida ka helistades või e-kirja saates. Nii võid alati kindel olla, et Sinu investeeringud on tehtud tuginedes kindlale infole.
Edu investeerimisel!

Arno Lainemäe
www.eestiraamatupidamine.ee/ pearaamatupidaja
Raamatupidamine

Wednesday, June 2, 2010

Raamatupidamine - milline on korralik algdokument?

Milline on korralik raamatupidamisdokument? Kuidas lihtsalt ja kiiresti veenduda, kas Sinu ettevõtte raamatupidamise algdokumendid on seadusele vastavad? Kas võib teha ise parandusi algdokumentidele?

--------------------------------------------------------------------------------
Nõuded

Mis on üldse raamatupidamise algdokument? See on majandustehingu toimumist kinnitav tõend.

Raamatupidamise dokumentidele (algdokumentidele) kehtivad kindlad nõuded, mille täitmist on igal ettevõtjal lihtne kontrollida. Seega vaata üle, kas raamatupidamise jaoks sobivatel dokumentidel on olemas järgmised osad:
•Dokumendi nimetus ja number - on see siis arve, leping, tsekk, order, kviitung, avansiaruanne vm.
•Koostamise kuupäev - millal dokument on koostatud.
•Tehingu majanduslik sisu - näiteks müük, ost, laen, avanss.
•Tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa).
•Tehingu osapoolte nimed - ettevõtte nimi.
•Asu- või elukoha aadressid - tehingupoolte aadressid.
•Allkiri - majandustehingut kirjendava ettevõtte esindaja allkiri - selle allkirjaga tõendab ettevõte, et tehing on toimunud. Seega vajalik on selle ettevõtte esindaja allkiri, kes dokumenti kasutab.
•Vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber - tavaliselt lisab selle numbri raamatupidaja või raamatupidaja kohustusi täitev isik, kes sisestab dokumente raamatupidamisprogrammi. Antud numbrist võib ka loobuda, kui järjekorranumber on näha dokumendi alusel raamatupidamisprogrammist tehtud koondväljatrükil.
•Käibemaksukohustuslase registreerimise number ehk KMKR - kui Sinu ettevõte on käibemaksukohustuslane, siis tulenevad käibemaksuseadusest lisanõuded raamatupidamise dokumentidele - kõikidel saadud arvetel peab olema kajastatud müüja KMKR number. Seda muidugi juhul, kui kauba/teenuse müüja on käibemaksukohustuslane.

Kui Sinu ettevõttes hoitakse dokumente elektrooniliselt, siis on vajalik, et neid saaks kogu säilitamise ajal elektrooniliselt taasesitada.
--------------------------------------------------------------------------------
Parandused

Vahel võib juhtuda, et raamatupidamise algdokument (näiteks arve, leping) ei ole täielik. Dokumendilt puudub mõni nõutav osa. Kuidas võib dokumenti Sinu ettevõttes täiendada?

Kui dokument ei ole veel sisestatud raamatupidamisprogrammi, siis võib dokumendil täiendada nii arvnäitajaid kui ka muid andmeid. Näiteks on vaja tihtipeale märkida ostuarvetele ostja nimi ja aadress. Mõnikord puudub müüja käibemaksukohustuslase registreerimise number - siis võib ka selle ise lisada. Algdokumendi parandamisel on kaks olulist hetke:

•Kui dokumendil on vaja teha parandusi, siis parandusi tehes vaata üle, et säiliksid ka vanad andmed, mida parandad. Näiteks tõmba parandatavad andmed maha vaid ühe sirge joonega, mitte aga ära sodi neid. Siis on hiljem võimalik kindlaks teha, et tehingu majanduslik sisu ei muutunud.

•Kui dokument vajab parandust, siis tee parandused esimesel võimalusel, veel parem kohe dokumendi saamisel. Kui puudused dokumentides avastatakse alles revideerimise käigus, siis on hilja neid parandada. Parandamine ei ole keeruline - tee ülevaatust kõikidele dokumentidele järjepidevalt ning Su ettevõtte algdokumendid on kogu aeg korras.

Kui dokument on juba sisestatud raamatupidamisprogrammi ning tehtud kannet on vaja parandada, siis tuleb koostada raamatupidamisõiend. Õiendile märgitakse dokumendi nimetus ja number, koostamise number, tehingu majanduslik sisu. Varasemale algdokumendile ning kirjendile tuleb lisada info hilisema parandusdokumendi ja kirje kohta.
--------------------------------------------------------------------------------
Miks

Miks on vaja algdokumenti nii täpselt üle vaadata? See on peamine tõend selle kohta, et tehing on toimunud. Kui täidad järjepidevalt neid Riigi Teatajas avaldatud raamatupidamise seaduses toodud nõudeid algdokumentidele, siis oled maandanud suure osa oma ettvõtte algdokumentide kvaliteediga kaasnevast riskist.

Edu!

Arno Lainemäe
Raamatupidamine http://www.eestiraamatupidamine.ee/ pearaamatupidaja

Friday, May 28, 2010

Majandusaasta aruanne ja EURO kasutuselevõtt?

Euro tuleb ja majandusaasta aruandeid tuleb samuti endiselt esitada. Kõik selge. Mis muutub aga majandusaasta aruandes seoses euro tulekuga ning seoses €-päevaga?
--------------------------------------------------------------------------------
Eesti tubli Raamatupidamistoimkond on vastu võtnud uue juhendi "Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 18 Euro kasutuselevõtt".

Nimetatud juhend määrab ära põhimõtted, mida raamatupidamises ja majandusaasta aruandes rakendada euro tulekul. Räägitakse varal selgeks järgmised asjad:

•mis on €-päev
•mis on arvestusvaluuta ja esitusvaluuta
•kuidas on €-päevaga seotud bilansipäev
•millises vääringus enne ja pärast €-päeva peab arvestust pidama
•kuidas raamatupidamises arvestada ringi osa- või aktsiakapitali seoses eurole üleminekuga
•millised on eurole üleminekuga seotud ümardamise reeglid
•millised aruanded enne eurot koostatakse eesti kroonis ning millised juba euros
•eurole ülemineku vahetuskurss - kes selle kinnitab
•majandusaasta aruande lisad - mida vaja kajastada?
--------------------------------------------------------------------------------
Nendele küsimustele vastused leiab just nimetatud Riigi Teatajas avaldatud Raamatupidamise Toimkonna juhendist RTJ 18 Euro kasutuselevõtt.

€-päev on päev, millest alates Eesti on euroala liige ja Eestis tuleb käibele euro.

Bilansikuupäev on aruandes esitatud viimase perioodi lõppkuupäev (näiteks 31.12.2010 lõppeva majandusaasta kohta koostatud majandusaasta aruande bilansikuupäevaks on 31.12.2010).

Arvestusvaluuta on vääring, milles peetakse jooksvat arvestust ettevõtte majandustehingute üle. Kõiki muid vääringuid loetakse antud ettevõtte jaoks välisvaluutadeks.

Esitusvaluuta on vääring, milles ettevõte koostab ja esitab oma aruandeid.

Tehingute arvestusvaluuta on valuuta, milles peetakse jooksvat arvestust ettevõtte majandustehingute üle. Kuni €-päevani on enamustel Eesti ettevõtetel arvestusvaluutakse Eesti kroon. Alates €-päevast on eesti kroonis arvestust pidavate ettevõtete uueks arvestusvaluutaks euro. Seega peetakse arvestust eurodes.

Euro ja Eesti krooni vahetuskursi määrab Euroopa Liidu Nõukogu oma määrusega.

Ümardused - €-päeval teostatakse kõikide raamatupidamissaldode ümberarvestus kroonidest eurodeks. Selle raamatupidamistehingu jaoks koostatakse raamatupidamisorder. Saldod ümardatakse kaks kohta pärast koma. Kui kolmas koht peale koma on 0-4, siis jääb teine koht pärast koma muutmata. Kui kolmas koht peale koma on 5-9, siis ümardatakse teine koht ühe numbri võrra ülespoole. Kui ümardamisega tekivad raamatupidamissaldode erinevused, siis see kajastatakse aruandperioodi kasumi-kahjumina.

Aktsia- või osakapitali ümberarvestamisel Eesti kroonidest eurodeks võib osutuda vajalikuks aktsia- või osakapitalli suurendamine või vähenamine, et tagada äriseadustikus kehtestatud aktsia ja osa täiskordsuse nõue. Ümardamisel tekkinud vahet kajastatakse kirjel eelmiste perioodide jaotamata kasum.

Aruannete koostamisel euro või kroon? Aluseks on jägmised reeglid:
•Aruanded, mille bilansipäev on enne €-päeva, koostatakse ja esitatakse Eesti kroonides.
•Aruanded, mille bilansipäev on peale €-päeva, koostatakse ja esitatakse Eesti kroonides.

Majandusaasta aruande lisad. Raamatupidamise aastaaruande lisades on vaja välja tuua arvestuvaluuta ja esitusvaluuta muutmise põhjus - Eesti liitumine Euroopa Liidu rahaliiduga ning euro kasutuselevõtuga.
--------------------------------------------------------------------------------
Näide

Oletame, et aruanded, mille bilansipäev on enne €-päeva, koostatakse ja esitatakse Eesti kroonides.
Oletame, et €-päev on 1.jaanuar 2011.
•Ettevõtte majandusaasta lõpeb 31.12.2010. Aruanne seisuga 31.12.2010 koostatakse ja esitatakse Eesti kroonides.
•Ettevõtte majandusaasta lõpeb 31.03.2011. Aruanne koostatakse ja esitatakse eurodes. Aruandes toodud võrdlusandmete ümberarvestamisel kasutatakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt kinnitatud valuutakurssi.
--------------------------------------------------------------------------------
Algallikas: Riigi Teataja

Edu!

Arno Lainemäe
http://www.eestiraamatupidamine.ee/ pearaamatupidaja
Raamatupidamine

Monday, May 24, 2010

Majandusaasta aruanne ja kohustuslik audit või ülevaatus?

Raamatupidamise aastaaruande koostamise kohustus on ettevõtte juhatusel. Majandusaasta aruandes toodud info kinnitamiseks kogub audiitor tõestusmaterjali ning kogutud info põhjal avaldab aruandele arvamuse.

Uues seaduses on välja toodud kaks võimalust raamatupidamise aastaaruande kohta arvamuse avaldamiseks:
  • audit
  • ülevaatus
Milline on nende teenuste erinevus - milles see avaldub?
  • Auditi tulemusel väljastatakse jaatav otsus - auditi tulemusel kinnitatakse, et raamatupidamise aastaaruanne vastas kehtestatud nõuetele.
  • Ülevaatuse tulemusel väljastatakse eitav otsus - ülevaatuse tulemusel kinnitatakse, et koostatud aruandes ei leitud erinevusi kehtestatud nõuetest.
Majandusaasta aruande auditeerimisele kehtivad uued piirmäärad. Need piirmäärad kehtestab audiitortegevuse seadus. Mis need siis täpsemalt on?

Auditi kohustus, kui aastaaruandes kaks näitajat on ületatud:
  • müügitulu 2 000 000 eurot
  • varad 1 000 000 eurot
  • keskmine töötajate arv 30 inimest
Auditi kohustus, kui aastaaruandes üks näitajat on ületatud:
  • müügitulu 6 000 000 eurot
  • varad 3 000 000 eurot
  • keskmine töötajate arv 90 inimest
Lisaks on audit kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sihtasutusele ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale.

Ülevaatuse kohustus, kui aastaaruandes kaks näitajat on ületatud:
  • müügitulu 1 000 000 eurot
  • varad 500 000 eurot
  • keskmine töötajate arv 15 inimest
Ülevaatuse kohustus, kui aastaaruandes üks näitajat on ületatud:
  • müügitulu 3 000 000 eurot
  • varad 1 500 000 eurot
  • keskmine töötajate arv 45 inimest
Algallikas: Audiitortegevuse seadus

Edu!

Arno Lainemäe
http://www.eestiraamatupidamine.ee/
pearaamatupidaja

Tuesday, May 18, 2010

Raamatupidamise fookus

Raamatupidamise korraldamisel on fookuse hoidmine sama tähtis nagu iga teise asja tegemisel.


Kuid mis on siis kõige tähtsam?

Kui korraldad oma ettevõtte raamatupidamist suuremas osas ise, siis võta osa erialastest koolitustest. Nii hoiad end kursis valdkonna suuremate ja olulisemate muudatustega. Tihti on võimalik osa võtta näiteks Maksu- ja Tolliameti poolt korraldatavatest maksuseaduste täiendkoolitustest ning seda täiesti tasuta. Jälgi vastavat infot Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.

Raamatupidamise sise-eeskiri on dokument, kus kirjeldad, kuidas äriühingu raamatupidamist korraldatakse. Koosta see, sest selle dokumendi koostamise käigus mõtled ka ise tulevikku vaatavalt läbi, kuidas on kõige lihtsam ning otstarbekam raamatupidamist korraldada.

Raamatupidamine ja selle korraldamine on  äriühingu juhataja ülesanne. Kui seda kohustust ei ole kokkuleppeliselt üle antud kellelegi teisele, siis vastutab raamatupidamise korraldamise eest juhataja.

Raamatupidamise korraldamise aluseks on dokumendid. Vaata üle algdokumendid ning kontrolli, et need vastaksid seaduses toodud nõuetele. Kui dokumendid pole täielikud, siis täienda neid vastavalt seaduses ettenähtud nõuetele ja korrale. Korralda dokumentide hoidmine ja säilimine.

Aruanded ja maksudeklaratsioonid - iga äriühing on kohustatud esitama erinevaid maksudeklaratsioone ning aruandeid (näiteks Äriregistrile või Statistikaametile). Esita need õigel tähtajal või varem. Kui hilined, siis iseloomustab see ka äriühingu üldist asjaajamist ning võib kaasa tuua lisanduvat aja- ja rahakulu ettekirjutuste või trahvide näol.

Edu!

Arno Lainemäe
http://www.eestiraamatupidamine.ee/
Raamatupidamine
pearaamatupidaja

Monday, May 17, 2010

Majandusaasta aruanne ja EAS koolitusosak?

EAS koolitusosak on ellu kutsutud väikeettevõtete koolitusvajaduste finantseerimiseks. Kuidas koolitusosak on seotud majandusaasta aruandega?

Oled raamatupidaja ning koostad 2009.majandusaasta aruannet. Eelmise majandusaasta aruande sai koostada veel tavapärasel paberkandjal. 2009.aasta kohta on vaja esitada aruanne enamustel juhtude aga juba elektrooniliselt. Tunned, et siinkohal vajaksid arvutialast abi ning täiendkoolitust?

Abi on EAS koolitusosaku programmist. Kui tegemist ettevõttega, mis vastab EAS koolitusosaku progammis ettenähtud tingimustele, siis võiks kaaluda sellest programmist raha taotlemist.

Koolitusosaku taotluse esitamine on tehtud samuti elektrooniliseks. Kui olemas ID-kaart ja internetiühendusega arvuti, siis kulub vajalike dokumentide esitamiseks mõned tunnid tööaega. Kogu vajaliku info koolitusosaku taotluse täitmiseks koos selgitustega saab kätte samuti taotlus esitamise käigus.
Kui koolitusosaku taotlus esitatud ning positiivne vastus käes, siis tarvis vaid plaanitud arvutialastel koolitustel teadmised omandada. Ja tulemuseks on paremad teadmised ning oskused majandusaasta aruande iseseisvaks esitamiseks.
NB - koolitusosaku taotlusi saab esitada vaid kuni 4.juunini 2010.aastal.

Jõudu!

Arno Lainemäe

http://www.eestiraamatupidamine.ee/
pearaamatupidaja

Raamatupidamine - alustav ettevõte

Asutasid ettevõtte, näiteks OÜ. Majandustehingud juba toimuvad - väljastad arveid, tasud kaupade ja teenuste eest. Mõtled samas ka, et raamatupidamine vaja korraldada, kuid ühtegi konkreetset sammu veel pole teinud, sest aastaaruande esitamiseni on aega mitmed kuud.
Küsimused on:
  • kuidas korraldada oma alustava ettevõtte raamatupidamine nii, et see asjad oleks korras?
  • millisel juhul oleks raamatupidamisega kaasnev kulu minimaalne?
  • millal mõelda täpsemalt raamatupidamise korraldamisele?
Raamatupidamine on teenus nagu kõik teisedki. Seega - vaata üle, mida saad ise teha. Mida rohkem saad teha ise, seda väiksem on vajadus raamatupidaja järele ning kui vajadki lõplike aruannete (bilanss, kasumiaruanne, majandusaasta aruanne) koostamiseks raamatupidajat, siis see kulu on võrreldes täiskohaga raamatupidajaga tunduvalt väiksem. Ise saab väikese vaevaga teha näiteks:
  • õigete müügiarvete väljastamine ning arvete laekumiste jälgimine
  • ostuarvete ülevaatus ja õigeaegne tasumine
  • pangaväljavõtete ülevaatus, õigeaegne maksete teostamine
  • töötajate töögraafikute koostamine, töötasude arvestus
  • töötasult tasumisele kuuluvate maksude arvestus, maksude deklareerimine maksuametis ning maksude tasumine
  • käibedeklaratsioonide koostamine, käibemaksu deklareerimine ja maksu tasumine
  • põhivarade arvestus - arvele võtmine ning amortisatsiooni arvestus
  • laoarvestus - kaupade sissetulek, kasutamine, laojääk, inventuurid
  • kasumi väljamaksmine dividendideks, maksude deklareerimine ja tasumine
  • töölähetuste vormistamine ning kulude hüvitamine
  • isikliku sõiduauto tööülesanneteks kasutamise vormistamine kulude hüvitamine
  • ettevõtte auto erasõitudeks kasutamisel sõidupäeviku pidamine ja vajalike maksude tasumine
Kui oled nupukam ning tunned, et pealehakkamist jagub rohkem, siis võimalusel mine raamatupidamise algkursustele. Nii saad end kiirelt kurssi viia raamatupidamise põhialustega ning peamiste aruannetega - bilanss ja kasumiaruanne. Kursuse tulemusel oskad kasumiaruandest ning bilansist välja lugeda peamised ettevõtte majandusnäitajad. Teisest küljest saad ka aru, mida su ettevõttele raamatupidamisteenust pakkuv ettevõte või palgaline raamatupidaja tegelikult teeb ja kas raamatupidamine on korras.

Siit edasi on vaid üks samm raamatupidamise põhiliste aruannete - kasumiaruanne ja bilanss - koostamiseni. Tavaliselt selgitatakse koolituste käigus, kuidas peamisi majandustehinguid raamatupidamises kajastada. Lisaks tehakse seda ka tavaliselt mõnes raamatupidamisprogrammis. Kui koolituse käigus programm selgeks saanud ja soov ise jätkata, siis tuleb soetada vaid vajalik tarkvara ja kõike ise teha.

Arno Lainemäe
Raamatupidamine
http://www.eestiraamatupidamine.ee/
pearaamatupidaja

Wednesday, May 12, 2010

Raamatupidamine - maksumäärad 2010.aastal

2010.aastal kehtivad peamised maksumäärad on järgmised:


•2010.aastal on tulumaksu määr 21%
•2010.aastal juriidiliste isikute väljamaksetelt (näiteks dividendid, erisoodustused, ettevõtlusega mitteseotud kulud) on tulumaksumäär 21/79.


Eraisikut puudutavad maksumäärad 2010.aastal:

•Eraisikutele kehtiv tulumaksuvabastus on 27000 krooni ehk 2250 krooni kuus.
•Sotsiaalmaksu maksmisel on aluseks kuumäär 4350 krooni.
•Töötaja töötasust kinnipeetav töötuskindlustusmakse määr on 2,8%.
•Tööandja poolt tasutav töötuskindlustusmakse määr on 1,4%
•Kui töötaja on liitunud kohustusliku kogumispensioniga, siis selle makse määr on 2%.
 
Arno Lainemäe

http://www.eestiraamatupidamine.ee/
pearaamatupidaja

Monday, April 19, 2010

Äriühingu (näiteks OÜ) juhatuse sõidu- ja majutuskulud - kus on maksuvaba piir?

Äriühingu juhatuse töölähetusega seotud kulude hüvitamise maksustamist reguleerib TuMS § 13 lg.3 p.1.

Tulumaksuga ei maksustata juriidilise isiku (näiteks OÜ) äriühingu juhatuse  töölähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitamist järgmistes piirmäärades:
* Majutuskulude hüvitise maksuvaba piirmäär riigisisesel lähetusel 1200 krooni ööpäevas.
* Riigisisese töölähetuse päevaraha kuulub kohe maksustamisele, maksuvaba määra pole.
* Majutuskulude hüvitise maksuvaba piirmäär välislähetusel lähetusel 2000 krooni ööpäevas.
* Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 500 krooni.

* Sõidukulude (sõidupilet, reisikindlustus, viisakulu, pagasikulu) hüvitamisele ei ole piiri kehtestatud, see käib kulu tõendavate dokumentide ulatuses.

Töölähetus isikliku sõiduautoga
Kui kokkuleppel tööandjaga on juhatuse liige töölähetuses isikliku sõiduautoga, siis vastavalt TuMS § 13 lg.3 p.2. võib tulumaksuvabalt hüvitada:
* Sõitude kohta arvestuse pidamisel 4 krooni kilomeetri kohta, kuid mitte üle 4000 krooni kalendrikuus.
* Sõitude kohta arvestuse mittepidamisel 1000 krooni kalendrikuus.


Oluline on, et töölähetus oleks tehtud juriidilise isiku huvidest lähtudes ja töölähetus on vajalik juriidilise isiku tegevuseks ja arenguks.

NB - igal konkreektsel juhul vaadake täpsustused seaduse ja vastavate määruse kehtivatest originaaltekstidest, näiteks http://www.riigiteataja.ee/ otsingu vahendusel.

Arno Lainemäe
Raamatupidamisteenus
http://www.eestiraamatupidamine.ee/
pearaamatupidaja

Tuesday, April 6, 2010

Uus teenus - majandusaasta aruande elektrooniline esitamine

Ettevõtte majandusaasta aruanne on võimalik esitada Äriregistrile elektrooniliselt.

Koostasite tavapärase paberil majandusaasta aruande ning nüüd on tarvis see elektrooniliselt Äriregistrile esitada. Soovite esitamisel vältida tüüpilisemaid eksimusi - ebakorrektsed read, puudulikud lisad. Selleks puhuks pakume sobivat teenust - aastaaruande elektrooniline esitamine Äriregistrile.

Teenuse hind 490 krooni.
Andke julgesti teada - võtke meiega ühendust!